Toredad uned.

Täna nägin ma väga huvitavat und, millist varem näinud ei olegi veel:

Mulle tehti vähese seksi osas etteheiteid. Khm… Hevimetal!

Aga üldiselt on nii, et täna lähen ma ühele töövestlusele ja teate… Tore pabin on ikka sees küll.
Kui ma siin olin “näitleja”, kel nimeks Piret ja EMTA Lavakunstikateedri 1. või 3. kursuse tudeng(vähemalt nii oli kava peal kirjas:P) “Külavahelauludes”, suutsin ära unustada ikkagi ühe soleerimise rea, millele ma uued sõnad välja mõtlesin(aga kuna tegu rahvalauluga ja regivärss ju ikka käib käest kätte ja seal toimuvad muudatused – väga nomraalne nähtus), samas pabinat enam esinemise ees pole, kuna kogemust on juba 11 aastat rambivalgust kogeda või rahustati mind eelnevalt nii mõnusalt maha, et unustasin selle rahu sees pabistamise ära. Higiseks kiskus laulmine küll ja tundsin, kuidas üks higipisar mööda nina alla voolama hakkas – arvatagi, see asi mulle kohutavalt nalja tegi ja teeb siiani. Pisut väike ehmatus tekkis siis küll sisse, kui ettelauljana esinedes hakkas publik vaikselt selja taha kiikama, et kesse seal nüüd laulab sedasi – siukse asja peale ma selle teise rea ära unustasingi.

Ja mul on hea meel selle üle, et on olemas keegi, kes suudab minus välja tuua selle vana rahu, kes ma täiesti vabalt olla võin, kui kuumaks aetud hobuserauaga ei üritata kannikasse jälge teha.