Tänan küsimast, mul läheb hästi :)

Noh… Kuidas mul siis läheb. 2 kuud pole tööd teinud, vaim ja keha on puhanud – nüüd on paras aeg tagasi tööle minna ja noh, olgem ausad, nüüd tekkis ka võimalus miskit tööd saada üldsegi. Mõningate inimeste suured mullid ja hämad ajasid tuju pisut nulli, aga see on nüüd möödas.

Kooris on ka väga tore. Suisa nii tubli olen, et mind pandi Veljo Tormise Külavahelauludesse solisti osa laulma, kuna üks näitjelatest jäi haigeks ja Annele jäi miskist proovist meelde, et ma neid osasid oskan ja sedasi siis läks. 6-7 juuni on meil Kihnus kontsert – tulge kindlasti kuulama ja Kihnu ka. Võib juhtuda, et Tallinnas antakse ka veel üks kontsert peale magistrikontserti, aga ma ei ole enam oma teadmistes väga kindel, kuna mõtted on mujal “Trimtairiii… trimtairaaa… trimtairooosirallllaaaaa…” Natuke rohkemat informatsiooni liigub jätkuvalt koori kodukal

Mul on tunne, et mu kallis kodumaa pole üldse huvitatud minu mõtisklustest siit Eestist ära minna, kuna miski kinni ei hoia ja asjalood on ka siin nii nagu nad on.  Kuidas asi algas: algselt rakendati mind Jüriöö ülestõusu taaskehastamisega tegelema, nüüd on veel Mütofest tulemas, kooris pandi solistiosa laulma (kohustused ikkagi ju), ähvardatakse tööga ja mis veel eriti tore… Käisin mina eelmisel reedel saunas ja saunas oli üks tore paljas mees, kes mulle käpa peale pani. Vot nii. Noh… Ja nüüd ma siis olen siin ja siran. On tunne, nagu oleks purjus, aga kalja pole ma nüüd nii palju ka juua suutnud, et see mul põsed naeratamisest krampi peaks ajama. Aga ma olen täna juba nii palju naeratanud, et mul on varsti musklid näos Ja inimese lõhn käib üle pea, mõnus. Ei, me pole seksinud – kelleks te mind peate.

Olgu… Ma siran edasi. Kui kellelgi vool ära läheb, siis andke teada – ma tulen siran =)