Miks inime mõtleb nõnna keeruliselt?
Krasta pisike sõber uuris, et miks meil põsed liiguvad, kui me sööme. Igati geniaalne küsimus. Vastust ma hetkel ei tea muidugi, mida Krasta vastas, aga see tuletas mulle seda blondiini anekdooti meelde, kus valgus külmkappi kadus. Olen viimasel ajal sattunud teistegi samalaadsete naljade otsa, kus mõte on hakanud viluma hoopis selles suunas, et …
Naerdakse ja naerdakse nende blondiinide üle, aga tundub, et neil on midagi, mida üks elujõuline täiskasvanu tunduvalt vähem omab – siiras ja naiivne lapsemeelsus. Oskus mõelda lapselikult, tagab minu arust teinekord edu. Ja miks? Täiskasvanud mõtlevad teinekord liiga üle. Tegelikult on kõikide keeruliste juhtumite lahendused tunduvalt lihtsamad, kui me esialgu endale ette suudame kujutada. Teaduslikult peame kõike tõestama – inimene nõuab keerulist lahendust ja seletust, sest muidu ta ei usu.
Mul on endal ka üks teooria noorte naiste kohta ja üldse naiste kohta, aga selleks, et keegi seda tõsiselt võtaks, peaksin ma tegema uurimustöö ja asja ära tõestama (need, kes Gregiku sünnal käisid, ma loodan siiralt, et te ei hakka selle teema üle siin hetkel ilkuma, sest minu arust on see niivõrd loogiline seletus… Ja mida teie, mehed, sellest teate. Omage naise keha ja üritage selles näiteks aasta aega elada – see tundub paras periood, et mõningatest asjadest selgemalt aru saada. Siis saate teada ka seda,kuna huvi tundub olema, milline on naise orgasm. Mina korra olin unes mees ja pean tõdema, et teil oli see hämmastavalt lahe… See naudingu osa, kus parasjagu sai niisama pihku taotud, oli minu arust isegi kordi parem.. Ja mul on ükstaspoogen, kas te ähite ja ohite selle avalduse peale siin nüüd või mitte – üritage olla hetkeks rikkumata). “Teadlased avastasid’tega” on veel seegi asi, et kui Saksamaal avastatakse, et inimesed nii ja naa hetkel teevad sedasi ja todasi, kas arvestatakse sinna juurde, et igas riigis on tegelikult erinevad elamistingimused, toitumisharjumused ja toiduained jms. Ma ei tahaks uskuda. Seega… Teadlaste töös on teatud asjadel tõsi taga, kuid niivõrd lihtsatele asjadele jäetakse tähelepanu pööramata. Keegi võiks nüüd teaduslikult tõestada sellist lähenemist.
(Kuramus, mul on üks suur probleem, et kui ma hakkan miski teema üle arutlema endamisi, siis jooksen ma teistesse teemadesse raginaga sisse ja unustan mingi hetk, millest üldse asi pihta hakkas ja millest viimati kõnelesin.)
Tegelikult tahtsin ma vist seda öelda, et täiskasvanu jaoks kipub olema suurimaks probleemiks see, et ta teab liiga palju. Liiga paljudest asjadest teadmine paneb liiga palju mõtlema. Mitte lihtsalt, vaid keeruliselt.
Vot! Nii keeruliselt, ent ometi lihtsalt, elavadki inimesed oma elu keeruliseks.
Maani kummardus.
Palun! Eesti esimene registris olev, mis on sõidukõlbulik ja silmale väga kaunis vaadata (kunagi tahtsin ju minagi samades toonides omale T1′e, ja nüüd ta peaaegu on mul isegi olemas, kuna vaimselt olen ma Tema tegemise juures olnud vist algusest peale… Kuna ise Talnas ja buss Elvas, siis tiba raske oli end kasulikumalt rakendada asja juurde, aga pai Talle ära teen).
Lemmik läbi aegade.
See on üks siuke tore lugu, mis on mulle vist algusest peale meeldinud, see on siis nüüd juba sajandeid. Et kogu selle Judas Priesti ja Die Toten Hoseni ja muu kõrval ehk tiba harjumatu, aga no kuulake, kui kaunis 
Ja sellele loole tehti nüüd miski remix. Pean tunnistama, et see laulu osa seal peal mulle täitsa meeldib ja paar nüanssi juures on veel täitsa toreda, aga orginaalile siiski vastu ei saa. Ja pean tunnistama, et kui ma tean, et klubis seda lugu lastaks, siis oleksin nõus isegi klubisse minema ja suisa tantsima.
Toredaid mõtteid aastast ‘83.
* vanaemadel on imepärane omadus teha kõige paremaid roogasid. Ilmselt kõigi vanamad teevad maitsvamaid roogasid, aga nad pole ju koguaeg vanamad olnud. Ma arvan, et vanama on miski “skill” – st seda, et kui inime jõuab vanama staatusesse, siis toimub MÄDZIK ja KOHESELT omandab, sekundi pealt, selle imepärase omaduse teha maailma parimaid roogasid. Ja kududa kõige pehmemaid sokkisid ja kampsisid. Jne… ;
* kui teil on igav, ärge heitke meelt! Kui pole parasjagu ka seltskonda käepärast, tehke ise omale seltskond! Võtke kasvõi kapist erinevaid riideid ja mõelge neile nimesid välja. Tehke teed. Igavus koheselt läinud. Põhimõtteliselt võite te end surnuks rääkida või end surnuks oodata, et midagi kuulda (ärge siiski pussutage, kuna peer on pererahva rõõmuks, aga salasitt teeb hinge täis). Noh, ja kui seltskond ära tüütab, keetke kohvi ja haigutage ning andke külalistele mõista, et te olete väsinud ja nüüd on paras aeg neil tagasi kappi minna või pesumasinasse või kuhu tahes. Kui teil pole riideid, võite mõned muud asjad omale seltskonnaks valida… Nähtamatud sõbrad on ka toredad;
* mind tõsiselt ärritab üks reklaam. See “Ülooooooooooo… hahaha”. See reklaam, kus Ülol on terve suur tükk kooki nina all ja siis see paks naine tuleb ja lõikab sellest hiiglaslikust tükist pole väiksema tüki, mis on ikka veel hiiglaslik ja siis teatab Ülole kõhule patsutades:” Sulle tuleb pool ainult kasu-hu-hu-huuks… hahahahahaa” ja võtab teise hiiglasliku tüki endale õgida. Kui ma oleks see mees, annaksin naisele juba ammu lahutuse sisse. (ma loodan, et mõni daam nüüd ei solvunud mu peale, et ma seda eite paksuks nimetasin, aga vabandage väga, tema on tõesti paks… kohati on paks olemine ikka suhtumise küsimus ja selle mammi suhtumine on ülimalt sitt);
* punaste sipelgate asja ma ei hakka kordama, see asub paar postitust tagapool;
* ma leidsin poest “Mu naaber Totoro” DVD. On kirjas, et sinna loetakse meie keeles peale. Kena. Nüüd saab seda lastele ka näidata – peale selle, et seda on niivõrd mõnus ja ilus vaadata, ei pea lugema subtiitreid ja lapsed ju nagunii ei oska;
* läks meelest ära.
Pallimäng.
No on Maag.
Üritan vastata mõnele küsimusele, aga olen hea inimene ja jätan ise isikud välja pakkumata, kes seda täitma peavad, aga… kes tahab, tehku seda:
1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Ma ei tee reeglina aastate eest midagi. Väga imelik küsimus… Aga miski tavaline vastus oleks selline, et nautisin suvevaheaega või olin kuskil parasjagu esinemas või kurat seda teab, kus ma olin ja mida tegin. Päevikud sellest ajast puuduvad.
2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
Teha “vaja teha” nimekiri.
3. Lemmiksnäkid?
Mulle meeldib näksida igast asjade kallal. Seega asjad, mille kallal annab näksida.
4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Oleksin miljonär.
5. Kohad, kus oled elanud?
Tavaliselt elukohtades… Tartumaal, Viljandimaal, Pärnumaal, Jõgevamaal, Tallinnamaal… (ja mingid kohad, mida ma oma elu kohta ei tea) – Eestimaal.
Raisk!
Tore on see, mis saab tehtud nii, et ise arugi ei saa, kui juba olla kuskil mujal.
St seda, et eile käisin mina Võrus Tamula järve ääres ühel kontserdil, kus asendas sebra Tannar siukses bändis nigu Raisk, bassimeest ja … ma olin siis piltnikuks ja pisikeseks ajaks ka kaameratädiks.
Autosõit sinna kestis vähekest aega või oli seltskond lihtsalt nii super. Sain metsa all punaste sipelgate pessa pissida ja samal ajal neid oma punaselt papult käega ära ajades filosofeerida, et kui nad oleks veel usinamad, kui praegu, kas nad suudaks siis mööda juga üles ronida… Vastus tekitas kõhedust.
Igatahes… Kontsert oli vahva kõigist viperustest olenemata ning sellest, et üks ütlemata inetu ja rumal tütarlaps Onu Bellat sooviloona soovis. Siin kohal tekkis mul järjekordne küsimus, et kus kohast läheb see piir, et inimesed endaga sedasi teevad? Asi pole isegi Onu Bellas, kuna tema on legend, aga see ääretult rumal tütarlaps, kes end daamiks nimetas, ei kasutanud isegi kogu selle kupatuse juures mitte eneseirooniat. Nendega on aga lihtne – kui olla peegelpildiks ja käituda samamoodi nagu nemad või lihtsalt olla üdini aus ja konkreetne, kipuvad nad natuke aru saama, kui üle piiri on mindud. Muideks! Täna öösel ma skoorisin täiega – ma olin natukest aega idee poolest suisa kihlatud! Mingi lootus on ikka kuskil olemas, et võibolla pole enam sedasi, et teised seksivad rohkem kui mina.
Ah, ja mis mulle meeldis. Ma kuulsin kellegi teise suust täpselt enda sõnu muusika kohta. Nii hea on teada, et keegi veel teeb seda sellepärast, kuna endale meeldib ja just seda, mis endale meeldib. Kui mõnele väljaspool seisvale isikule see ka meeldib, on väga tore, kuid midagi ei juhtu ka sellest, kui ei meeldi. Ideaalne. Seega see ideoloogia, et ei anna ära osta muusikut tegema seda, mis pole see, peab paika.
Üritusel olid kohal suisa kaks päris pungitsat, kellest üks oli Pärnust. Temaga ma sain peaaegu sõbraks kah, nime ma teada ei saanud.
Järgmisele nende esinemisele läheksin küll (täna siiski Pärnu ei jõua), kuna siis oskaks adekvaatsemalt hinnata ja kommenteerida – kuigi ma arvan, et bändimeestel oleks sellest üsna poogen 
Igatahes… Youtube’ist leidsin ühe Tolmulesta kah ja pildid asuvad siin.
Täiesti nõus!
http://www.epl.ee/?uudised=434877
Mida ma oskan öelda. Kui ma pealkirja nägin, tahtsin hakata virisema, et miks ainult suitsetajad ja joodikud on välja toodud. Peale jutu läbilugemist mõtlen, et nii tore, et see kõik nüüd välja öeldud sai.
Ja tõesti – ma ei saa aru, miks aidata inimest, kes end ise aidata ei taha.
