Ooper “Armastus kolme apelsini vastu”

Kuna mulle väga meeldib Pantalone, otsustasin, et neelan oma kibestumuse eestlastest ooperilauljate vastu alla ning vaatan seda ikkagi. Telekast näidati ning nii lustakate vahepaladega mõnusalt kamina ees veel õlutit limpsides, et igal hetkel oli võimalus ka televusser kinni panna, kui väga hakkab vastu.

Kuna selles etenduses teeb kaasa mu hääleseadja, tegelikult isegi kaks – see teine on selline kord aastas meil koorilaagris abistamas – otsustasin, et olen truu ning jälgin lõpuni. Kuna pole ooperina seda veel kordagi kaenud, olin tsipakene pettunud, et seal Pantalonet polnud, aga see-eest oli seal Mart Laur, kes igati mu südame võitis ja teleka ees kilkama pani oma kauni säärejooksu ning oivalise “kopsumahuga”! Peale selle on mul hea meel teatada, et oma hääle ning diktsiooniga (mis siis, et laulis vene keeles), jäin ma temaga rahule – üks neist vähestest, kellega ma rahule jäin. Teate…. Ma üldse ei kannata seda, kui laulja peaks laulma sõnu ning viisi, aga kummagagi hakkama ei saa sedasi arusaadavalt, et ma ei peaks jälgima eraldi teksti, et mõista, mis sõna või kus või millest kogu muinasjutt käib.
Et juttu mitte väga pikaks kiitmise alal ajada, siis jäin ma meestest rahule Jassi Zahharovi (no kuidas temaga rahule jääda ei saaks, tal on nii puhas kõik see, mida ta teeb), Mart Lauri(juba eelnevalt kommenteerisin), Mart Madiste (ta sobis printsi rolli niivõrd heaste, et minu veenis ta ära, et ta tegelikult seda ka on.. pealegi tema hääl on meeldiv, rääkimata nendest kahest kõige julmemast kriteeriumist, mida ma hindan – ta suutis need täita) ja Urmas Põldmaga… Teate, mida ma neid mehi välja toon. Ainus mees, kellega ei ole suutnud ma saada siiani sina peale, on Priit Volmer (Ma ei tea, mis mul temaga on. On küll ilus mees ja mõnusa tämbriga ning puha, aga kui ta laulma hakkab, kõlab ta suht sama kehvasti nagu naised Tema diktsioon on tegelt üsna hea, seda ma naistega ühte patta ei paneks )

Ja muidugi üllatusesinejana meeldis mulle Anatoli Tafitšuk – ma tüll aega vaatasin, kas tema kappas ka lavale koos meeskooriga ja läksin suisa telekale lähemale ja lootsin, et näidataks veel lähemalt, isegi kui nad seal koledad ja paljad olid, aga kinnituse sain hiljem, kui peale etendust keegi kommenteeris, et ta ikka sai ka lavale.

Ja nüüd naised. Meie lauljannad on üks väga hea näide ja minu arust ka mulle perfektne põhjendus, miks ma leian, et kui ma kunagi suvatsen ikkagi ooperilauljaks hakata, siis mitte ühegi eestlase käe all. Ma ei julge. Ma kardan, et ma kukun sama sitasti välja ning SELLIST häbi ma enam välja ei kannataks. Milles on häda? Kui üks “esiprimadonna” laulab laval olles “Fata Morgana” ning ilma tiitriteta ma sellest aru ei saa, siis on ikka kehv lugu küll, või mis?! Rääkimata sellest, et ma ei saa aru, millise noodi peal ta seda teeb. Lauljannasid ma iseloomustaks kahe sõnaga: diktsioon ja tremolo!!!

Ma jäin rahule selles etenduses ainult Angelika Mikk’iga, kelle puhul ma leidsin, et ta täiesti erineb. Ta hääl ei laperda, tema sõnad on mõistetavad – kindlasti natuke võtab tal veel harjutamist, aga hetkel selle etenduse põhjal ütleks, et ta on ainus naine, keda ma nautisin. Helen Lokuta’ga ma jäin vähem rahule, aga temast saaks ka asja, kui ta mõnest rumalast harjumusest lahti ütleb. Kristina Vähi-Matesen oli ka täitsa tubli. Ma siiski pean ju kiitma neid, keda kiita saab.

Koor… Kui nad koos laulsid, oli väga hea, kui nad eraldi laulsid, oli täitsa jama. Mehed ei suutnud ühel ajal sisse tulla, toimus üsnagi kole lainetus – midagi sarnast, kui loos on “s” täht ning iga koorilaulja ütleb selle erineval ajal. Mõnel naislauljal isegi kooris on tremolo niivõrd suur, et see kostub välja ja keerab üleüldise arusaamise kehvaks ja kihva. Kui mehed saavad üheaegselt laulmise selgeks (okei, ilmselt ei ole siin asi ainult lauljates, vaid ka dirigendis. Kui viimase tegevus väheke arusaamatu on, siis ma ei pane imeks, et laulja laulda ei oska) ning tremolostaaritarid end ette võtaks, oleks laval äärmiselt fantastiline koor.

See oli siis praktiliselt laulmisse puutuv. Ma ei anna sellele mitte ühtegi hinnet, kuna asi ei oleks võrdne nende vahel, kellega ma jäin rahule ning kellega mitte. On hetki, kus üks ei tasakaalusta teist – va koor, kus nad tõesti panid üksteist paika koos lauldes.

Ohh, mulle meeldis see lavastus. Mulle meeldis see, kuidas see oli seatud. Mulle meeldisid need LSD telekad (Vaido Neigaus TM) seal, mis näitasid erinevat pilti või siis sama pilti. Mulle meeldis see, kuidas koor näitles, kuidas lauljad näitlesid, kuidas laval toimus tegevus ja seda KOGUAEG. Kostüümid olid nauditavalt haiged – lavaline pool oli perfekto. Ja kõige rohkem meeldis mulle see, et laval olid PÄRIS APELSINID!!! Mulle meeldis, et see oli nii tänapäevaseks tehtud, et see kõik oli teistmoodi.
Võimalik, et see on teema, mille puhul keegi pädevam oma arvamuse natuke negatiivses toonis lagedale toob, aga see pole ka väga minu pärusmaa – natuke ülespoole kaedes on näha, mida ma tunduvalt rohkem oman.

Ja teate… Pantalone fännid. Mis siis, et seal teda ei ole, on seal Kokatar ning Prints. Ma vahepeal kahtlustasin, et viimane on Pantaloneks muutunud.

Soovitan vaadata.

PS! Sattusin lugema täitsa juhuslikult kellegi pisikest blogu, kus kirjeldati, et Estonia ooperi lauljatel on see viisipidamine paigas. Juhtumisi, kui ta peaks kogemata miski ime läbi minu blogusse jõudma, siis siin talle vastuseks – viisipidamine ei tähenda seda, et inimene laulda oskab või et ta seda arusaadavalt teeb. Klassikalist häält võivad nad ju teha, aga see ei tähenda, et see kohe väga hea on – eriti just näiteks tuua seda etendust. Väitis ta, et on päris hea kuulmisega. Noh, siinkohal pean ma taaskord tõdema, et mina olen kõrvavärdjas ja kuulen kahjuks tunduvalt paremini

Mul on idee! (kahjuks lõppenud)

Asjalood on nüüd sellised, et:

http://r2.err.ee/aastahitt/unistus.php – Laulja lahtrisse võite kirjutada Mariana Silm.

Mind lihtsalt huvitab, et kui kaugele on selles tabelis võimalik jõuda ühel suht mõttetul tsikil, keda peaaegu keegi ei tea (olgu siin kohal öeldud, et kuskil 10 aastat tagasi või natuke vähem, olin ma tegelikult üsnagi kuulus )
Ja siis mind huvitab see, et mis sellest välja tuleb
Ahjaaa… Mulle see idee väga meeldib! Kargas hommikul raadiot kuulates korralikult ajju ja… Loota, et ma enim soovitud lauljaks osutuks, on ehk liiga palju loodetud, aga… Soovida ja loota ei keela ju keegi Nii, et… TULD!

Ja ma tänan teid siiralt, kui mind sinna kirja panete

Irve ütles, et ma peaksin endast pildi ka siia panema, et inimesed teaks, kelle poolt hääletavad. Kuidagi valisime isegi sama pildi:

Riigireeturitest.

Tähendab…

Ma olen nüüd täiesti seisukohal sellisel, et riigireetureid võiks oodata surmanuhtlus.  Või… siis kuhugi riigist välja, kodakondsus ära, täiesti üksikule saarele, kus ta “meeldivalt” ise omale lõpu leiab. Ja mitte ainult tema üksinda, vaid ka tema pere (mis siis, et perekond polnud sellega võibolla seotud, aga kuidas see pere ikka mõnusalt naudelda saab kogu seda mõnusat elu).
Ja miks vä? Aga miks ma pean siukest värdjat ülal pidama? Ja kui te arvate, et pätt võib KA kahetseda, siis kuidas see kahetsus neil alles peale vahele jäämist tuleb?

Miks ateistid jõule peavad?

Tekkis sõbrannaga vaidlus sel teemal.
Kui hakata pikemas perspektiivis asja üle järele mõtlema, siis on see tegelt kuramuse hea küsimus, et miks on meil asjad nii, nagu nad tegelt olema ei peaks.
Miks kaunistatakse linnad ja öeldakse, et kogu maa on jõulusäras? Miks mitte näärisäras?
Jõul on ikkagi kristlusega seotud, näär on aga näärisokud ja … Ei-ei, näär ei ole nõukogude ajaga kuidagi seotud. Venelastel on oma näärid ja oma pühad.
Kahjuks on meil tõesti kalendris nii, et 24-26 detsember on punased ja vabad päevad ja tõesti, tee, mida tahad, aga üldsus surub peale ja see on see pühade aegu ainus aeg, mil saad käia vanavanemate juures või kodus külas. Jah, saab ka iga nädalavahetus seda teha ja kinke saab ka aastaringselt, aga… Mind lihtsalt morjendab see, et 31 detsember on küll lühendatud tööpäev, aga punane ta kalendris ei ole. Seega polegi aega, mil saaks näärivana tulla, näärisokud joosta.

Meil puuduvad riigipühad. Ja kui folkloorist natuke midagi teada, siis näärid riigipühaks oleks väga teema. Ja kuna lapsed tahavad kinke ikka saada ja… Koolis peetakse ju jõulupidu, millest on sunnitud osa võtma ka need, kel pole kristlikku kasvatust.

Mida rohkem ma sel teemal mõtlen, siis… Ma tahan, et jõul oleks jõul ning nendel, kel jõuludega midagi tegemist pole, oleks ka näär ning võimalused selleks täiesti võrdsed. Me pole sügavkatolik maa, milleks meile seda siis peale suruda?

PS. Ja ikkagi mainin ära, et… religioon ja usk on siiski kaks erinevat asja

Mehed, tehke trenni!!!

Minu issi lemmiklaul.

Häätujumussi

Klaveriklimps meenutab natuke Take That’i ja Backstreet Boys’i, kuid kuramuse hää lugu ikkagi!!!

Tarkuseteri.

See, kes on loll, on ise loll.

Siiski mussi, hääd mussi!

Eluterved inimesed mulle meeldivad ja üldsegi… See kleit on lahe ja … See versioon  Donna Summeri loost on ka kuramuse šeff. Ja üldsegi ma tahan ka omale sellist kleiti… Häält ei taha, see mul juba on ja paremgi veel:P

Tibukesed, millest ometi te laulate?

Tra ma ei saa aru, miks inimesed laulavad head muusikat, aga sõnad ei kõlba ka kõige jubedamasse kohta?!

Lissalt öökima ajab see, et lauldakse oma sitast armuelust ning antakse seda kõigile kuulda, mille haaravad need rumalukesed endale pähe ja hakkavad selle järgi elama. Hevimetal ma ütlen! Selle asemel, et end haletseda, võiks hoopis peeglisse vaadata ja öelda, et fakken, ma olen seks ja elada täisväärtuslikku ning õnnelikku elu.

Nääte, minu ego ja eneseuhkus ja muu säärane, nagu ma olen koos oma sita huumoriga, on end igati ära tasunud – mul on maailma parim mees, mul on überlahedad kassid, hääd sõberid, supper vanama, kõige siiram isa, toredad pudilased (õed… vend on nii nagu ta on…) ,  minu pärast mitte muretsev ema ja tema pohuistist abikaasa… Jnejnejne.

Ja kui keegi tahab väita, et see ei ole nii lihtne, siis tegelikult on viga teis endis. Mõelge väheke, äkki oskate end siiski aidata. Enesehaletsemine on üsna out või nii.

Vaadake oma lemmiklugude varamu ka igaks juhuks üle – istuge endaga maha ning kuulake… Võib juhtuda, et mõni teite lemmikutest on teie enda elu elama hakanud. Rohkem pole mul midagi selle teema kohta öelda.

Ja muusikat ei jaga kuulamiseks =)

Väikse arutelu tekkimisel jagan teile ilmselt ühe oma parima soovituse(eriti neile, kes muusikat teevad)  -  omage mõistust ning palgake Aapo Ilves või Contra omale sõnu tegema!!! Teil ei pea nüüd enam isegi mõistust olema, sest ma jagasin ise soovituse ära – aga see on hüva nõu, kasutage seda!